Eile teatas Suurbritannia terroritõrjejuht Mark Rowley, et nende luureandmete kohaselt kavatseb Islamiriik (ISIS) korraldada maailmas uusi tohutuid ja suurejoonelisi rünnakuid. «Suuremahulised rünnakud on ISISe jaoks loogiliseks järgmiseks sammuks,» teatas Rowley eile Londonis pressikonverentsil ajakirjanikele ja lisas, et erilises ohus on Suurbritannia.
Rowley sõnul ründas ISIS varem sõjaväelisi ja politseiga seotud sihtmärke, kuid nüüd on nende püüdlused kaalutletumad. «Neil on suur soov korraldada üüratuid rünnakuid, ja ma ei pea silmas vaid sellist tüüpi, mida me siiani oleme näinud nurjumas,» hindas Rowley.
Euroopa Politseiameti (Europol) peadirektor Rob Wainwright kinnitas hiljuti Brüsselis ajakirjanikele korraldatud seminaril «Euroopa vastus terrorismile» esinedes, et ISIS kavatseb Euroopas kindlasti veel rünnakuid korraldada. «Euroopas on praegu viimase aastakümne suurim terrorioht. Peame ohu tõsidusest aru saama. ISIS on väga hästi varustatud, hästi rahastatud, hästi treenitud ja neil on tugev tahe sooritada edaspidigi Pariisi-sarnaseid rünnakuid,» hoiatas ta.
Wainwrighti hinnangul on ISIS suutnud toimima saada ka oma uue taktika, millega tuuakse Süüria ja Iraagi lahingutsoonide lähenemisviis üle Euroopa tänavatele. «Pariisis toimuv tegi meid väga murelikuks, sest nägime Euroopas esmakordselt taktika osana valimatut tulistamist, pommivöö kasutamist, ja need on meetodid, mille eesmärk on võimalikult suur ohvrite arv,» kirjeldas ta.
Suurimaks ohuks tagasipöördunud
Europoli hinnangul on Süüriast ja Iraagist kodumandrile tagasi saabunud 3000–5000 radikaliseerunud Euroopa kodanikust islamistlikku võitlejat, kes moodustavad nüüd Euroopas ohu südamiku. Neile on keeruline jälile saada, sest nagu teatas Wainwright, on radikaliseerunutel Euroopas suur liikumis- ja tegutsemisvabadus. «Meil on küll hea võõrvõitlejate andmebaas, kuid praeguse seisuga on seal ikkagi 3700 nime ja täit olukorda see ei kajasta,» ütles ta.
Kuigi jaanuaris avas Europol Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse, mis peaks koguma ja koordineerima Euroopa Liidu liikmesriikidest terrorismiga seotud infot, ei aita töö sujuvusele kaasa liikmesriikide endi vastumeelsus oma andmeid teistega jagada. Seega Saksa kunagise kantsleri Helmut Kohli visioon panna Euroopas tööle midagi USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) sarnast pole vähemalt Europoli puhul ellu rakendunud.
Ka mullu novembris vahetult pärast Pariisi terrorirünnakut Brüsselis peetud hädakohtumise järel teatas Saksamaa siseminister Thomas de Maizière ajakirjanikele, et sellisel kriitilisel hetkel ei peaks keskenduma uue üleeuroopalise luureteenistuse loomisele. «Ma ei suuda ette kujutada, et me oleks valmis oma riiklikust sõltumatusest loobuma,» sõnas de Maizière. Wainwrighti kinnitusel muutus olukord aga just Pariisi rünnakute järel positiivsemaks ning valmidus andmeid üksteisega jagada on Euroopa Liidu liikmete hulgas suurenenud.
Brüsselis uurisid ajakirjanikud Europoli peadirektori Wainwrighti käest ka seda, miks ei suudetud Euroopa südames terrorirünnakut ära hoida. «See, et terroristidel läks korda Prantsusmaal kahel korral rünnata, osutab hästi nähtuse keerulisele olemusele ja sellele, et kõiki rünnakuid kogu aeg on võimatu ära hoida, kui on soov edasi elada sellises ühiskonnas, nagu me seda praegu teeme,» selgitas Wainwright ja tõdes, et praeguste euroopalike vabadustega pole võimalik ega ka soovitav kõiki kahtlusaluseid 24 tundi ööpäevas jälgida.
«Võttes arvesse ohu iseloomu ja viimastel aastatel esile kerkinud terrorikavatsuste arvu – millest suurem osa on muide ära hoitud ja nendest omakorda enamikust avalikkus üldse ei teagi –, pole lihtsalt võimalik tagada sajaprotsendilist õnnestumist. See pole lihtsalt võimalik,» ütles ta.
Europoli selle aasta jaanuaris avaldatud raportis «Muutused ISISe terrorirünnakute tegutsemisviisis» järeldasid ka erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide ja Europoli enda eksperdid, et on igati õigustatud eeldada, et ISIS või neist inspiratsiooni saanud terroristid korraldavad Euroopas uue terrorirünnaku, ning eriti hea meelega teeksid nad seda Prantsusmaal.
Migrandid ohtu ei kasvata
Küll tõid nad välja huvitava aspekti. Kuigi Euroopa poliitikute retoorikas võib vahepeal immigratsiooni piiramise põhjendusena kuulda ka seda, et migrantide keskel liiguvad siia pagulaste hulka infiltreerunud terroristid, pole Europoli eksperdirühm sellise korrelatsiooni olemasolu täheldanud. «Pole ühtegi selget tõendit selle kohta, nagu kasutaksid terroristlikud reisijad Euroopasse suunduvat migrandivoolu süstemaatiliselt,» kirjutasid nad.
Küll nägid Europoli eksperdid võimaliku ohuna seda, et ISIS võtab eraldi sihikule Euroopasse saabunud Süüria sunnimoslemid. Näiteks on ka Prantsuse antropoloog Dounia Bouzar jõudnud oma kodumaal radikaliseerumisest tagasi tavaellu murdnud noori inimesi küsitledes arusaamale, et ISIS on välja arendanud taktika, mille käigus lähenetakse igale värvatavale personaalselt, kohandades vastavalt vajadusele juttu, mida neile rääkida.
Europoli raportis on jällegi kirjas, et ISISega liitunute seas on märgatav hulk varasemate vaimsete probleemidega inimesi. «Kui ühe allika teatel on neid seal viiendik, siis teise sõnul on see arv veelgi suurem,» selgub dokumendist. Ka on värvatute seas erakordselt suur arv inimesi, kellel on mõni kuritöö hinge taga – need ulatuvad tühistest poevargustest kuni tõsisemate õigusrikkumisteni. Hinnangute kohaselt on selliseid inimesi värvatute seas isegi kuni 80 protsenti.

Allikas: Postimees

Link originaalartiklile: http://pluss.postimees.ee/3609949/euroopa-voimud-hoiatavad-islamistide-uute-suurte-runnakute-eest