Kui Euroopa riikides ei julge kodanikud teha õigeid otsuseid islami pealetungi peatamiseks, tuleb Eestil kiiremas korras Euroopa Liidust lahkuda. Euroopas peaksid asjad käesoleva aasta lõpuks olema piisavalt selged, et uppuvalt laevalt õigeaegselt lahkuda, kirjutab SA Euroopa Rahvusrinne juhatuse liige Kristiina Ojuland.

Aasta 2017 on alanud suurepäraselt. Donald Trump on vannutatud Ameerika Ühendriikide presidendiks ja sellega on avatud tee kauaoodatud muutustele ka siinpool ookeani, Euroopas. Need muutused peavad lõpetama Lääne tsivilisatsiooni ja kultuuri enesehävitamise.

Käesolev aasta saab olema poliitiliselt murranguline, kuna suured ja vanad rahvad otsustavad oma riigipeade valimistel Euroopa tuleviku üle. Eeskätt tuleb hoida pöialt prantslastele, et neil jätkuks julgust valida president, kes peatab Prantsusmaa täistuuridel käimasoleva islamiseerimise. Ajalooline otsus tuleb prantslastel langetada just nimelt sel aastal, viie aasta pärast on ilmselgelt hilja. Kuna islamikogukond kasvab kiiresti, siis on vägagi tõenäoline poliitilise islami areng, mis päädib islamierakondade loomisega erinevates Euroopa riikides. Pole välistatud, et Prantsusmaal seavad moslemid oma kandidaadi presidendivalimistel üles aastal 2022, nagu ennustab oma raamatus “Alistumine” Michel Houellebecq. Tundub hullumeelne? Aga vaadakem tõele näkku: kes valiti hiljuti Londoni linnapeaks? Moslem. Ja nii ongi. Tegu ei ole enam isegi mitte hiiliva islamiseerimisega, vaid protsess toimub täistuuridel meie kõikide silme all. Londonis, muuseas, on juba praegu põlisrahvas vähemuses. Prantsusmaal on alates 2014. aastast haridusminister Maroko päritolu. Islamisõja üks oluline element on teatavasti hõivata kooli- ja haridussüsteem.

Prantsusmaal on viimasel ajal palju räägitud sellest, et juudid lahkuvad – et mitte öelda põgenevad – riigist. Mošeede arv aina kasvab, mis kinnitab seda, et Prantsusmaa moslemikogukond ei kavatse omaks võtta euroopalikke väärtusi, seadusi ega elukombeid. Pariis on muutunud koledaks ja ohtlikuks linnaks, kus tooni annavad moslemid ja neegrid. Islamiriikidel on piisavalt raha ja poliitilist huvi, et tagada Euroopas islamiharidus ning veelgi enam, et levitada oma tõekspidamisi ka põliseurooplaste seas, meelitades neid enda usku.

Sel aastal toimuvad valimised ka Hollandis ja Saksamaal. Angela Merkeli poolt Saksamaale miljoni immigrandi lubamine oli hiigelsuur viga. Seda tunnistas äsja ka tema parteikaaslane, rahandusminister Wolfgang Schäuble. Saksamaa valimisteni on pisut üle poole aasta aega. Selle aja jooksul võib veel nii mõndagi juhtuda, mis sakslaste silmad avaksid ja rahvusliku enesekaitse ärataksid. Tõsi, sellist islamiseerimist nagu Prantsusmaal Saksamaal veel ei toimu. Köln, Berliini jõuluturg ja muud tapmised ja vägistamised ilmselt ei suuda veel valijat radikaalselt oma hääletamisharjumusi muutma panda. Aga kindlasti saab Frauke Petry juhitud Alternatiiv Saksamaale oluliselt suurema toetuse ja esindatuse parlamendis, loodetavasti avaneb neile tee uude valitsusse.

Hollandis märtsikuus toimuvad parlamendivalimised on igatahes regionaalselt suure mõjuga. Hollandi ja Belgia rahvuslikud jõud on viimasel ajal asunud suuremale kostööle ning Geert Wildersi võit Hollandis innustaks ka belglasi lõpuks kapist välja tulema, võtma julguse rindu ja peatama islamiseerimise võidukäiku. Mõne aasta pärast on lootusetult hilja. Mõned Brüsseli linnajaod ei sarnane enam ammu Euroopaga, nad on langenud sissetungijate kontrolli alla, kus valitseb võõras kultuur ja islamimentaliteet.

Kui kõik läheb valimistel erinevates riikides hästi, siis islamiseerimise tõkestamiseks tuleb esimese asjana keelata poliitiline islam Euroopas, islami erakoolid ja lasteaiad. Haridusasutustes tuleb punktuaalse täpsusega eemale hoida ükskõik mis laadi katsed islamit juurutada. Ette tuleb võtta laiaulatuslik põgenike ja muude Lähis-Idast ja Aafrikast tulnud immigrantide tagasisaatmine. Mošeede ehitamine tuleb koheselt peatada ja seal tegutsevad organisatsioonid tuleb võtta igapäevase jälgimise alla valitsusasutuste poolt. Moslemitele ja aafriklastele tuleb kehtestada ühe lapse poliitika, nii nagu seda Hiinas on praktiseeritud. See abinõu on hädavajalik, et säilitada demograafiline tasakaal põliseurooplasete ja sisserännanute vahel. Ja mis eriti tähtis – välistada tuleb neile kodakodakondsuse andmine.

Põliseurooplasetele tuleb luua surrogaatemaduse tugisüsteemid. Tänaseks on Lääne tsivilisatsioon alla kirjutanud oma surmaotsusele läbi traditsioonilise perekonna lammutamise mentaliteedi. See mõjutab otseselt demograafiat. Aga ma väidan, et veel on võimalik läbi radikaalsete meetmete meie tsivilisatsiooni hukku peatada. Kui me seda ei julge teha, siis saavutab islami kolmas ajalooline rünnak Euroopa vastu võidu meie oma poliitikute ja tolerastide abil. Trooja hobune on juba Euroopasse sisse lastud. Kui nüüd ja kohe sellest aru ei saada ja kaitsemeetmeid ette ei võeta, tuleb islamiseerimise ajastu: meie lapsed pööratakse läbi koolihariduse islamimentaliteeti kummardama ja hiljem võtavad nad ka selle usu  omaks, kes vabatahtlikult, kas sunniviisiliselt. Ühel päeval avastavad meie lapsed, et elavad Euraabias, mis oli olnud pikaaegne eesmärk  paljudele suurushullustust põdevate Euroopa juhtpoliitikutele. Nendele, kes täna iga hinna eest üritavad ehitada Euroopas föderatsiooni, mille liikmeks vähehaaval liituksid Põhja-Aafrika ja osaliselt Lähis-Ida riigid. Õnneks toimus Brexit ja loodetavasti järgivad teisedki Euroopa maad brittide eeskuju.

Nüüd Eesti juurde tulles – mitte mingil juhul ei tohi Eestimaa pinnale mošeesid ehitada. Moslemid, kas soovivad Eestis elada, peavad võtma omaks meie kultuuri ja kombed, saama islamivaba koolihariduse. Eesti immigratsioonipoliitikat tuleb reaalselt karmistada. Moslemitele peab pagulaskvoot olema null.

Ja lõpetuseks. Kui Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides ei julge kodanikud teha õigeid otsuseid islami pealetungi peatamiseks, tuleb Eestil kiiremas korras Euroopa Liidust lahkuda. Niipea, kui liikmelisus islamiseeruvas Euroopas hakkab ohustama Eesti rahvuslikke huvisid, meie allesjäämist, peame korraldama EExiti. Euroopas peaksid asjad käesoleva aasta lõpuks olema piisavalt selged, et uppuvalt laevalt õigeaegselt lahkuda.

Kristiina Ojuland 15.02.2017